2018-08-27 odava fototehnika test

Profikaamera ja päris heade objektiivide, välkude jms omanikuna on vahel hea meenutada seda, kui vähe või palju keerulisem oli fotograafia odava tehnikaga. See on suurepärane ravi tehnikahulluse vastu ja lõpetab kiiresti idee pangalaenu võtmisest järjekordse “uue ja parima” fototehnika soetamiseks.

Kaamera

Canon EOS 1100D oli juba aastal 2011 kõige odavam uus APS-C sensoriga peegelkaamera, kuid 80 (kaheksakümmend) eurot 2018. aastal pole selle eest just kiirlaenu nõudev variant. Hea endine omanik pani sellega kaasa isegi 512 MB mälukaardi, mis mahutaks mu EOS 5D Mark IV kaameras kõige rohkem 14 RAW vormingus faili. Vanem põlvkond meenutab nüüd 24- ja 36-kaadriseid filmirulle.

EOS 1100D kaameral puuduvad sensori isepuhastussüsteem ja kaasaegne autofookus. Viimane on kontrastipõhine, vaid ühe rist-tüüpi (täpset, vertikaalselt ja horisontaalselt fookust otsiva) teravustamispunktiga. Kokku on pildipurgil 9 autofookuspunkti (teemandikujulise asetusega), mis peale keskmise on aeglased ja keerulisemates oludes võimetud. Minu esimesel digipeeglil (EOS 450D) oli sarnane fookussüsteem, kuid palju kiirema faasipõhise teravustamisega. Samas on mõlemad kaamerad fookuspunktide katvuse osas nõrgad just portreefotograafidele. Vajadusel saab muidugi alati hakkama, kuigi EOS 1100D puhul palju aeglasemalt.

Võrdluseks: Canon EOS 5D Mark IV-l on 61 faasipõhist teravustamispunkti, millest 41 on rist-tüüpi (kuid kaadri üla- ja alaosas on neid vähevõitu); EOS 80D-l on 45 päris hea kaadrikatvusega rist-tüüpi punkti; uuematel kolmekohaliste numbritega Canoni mudelitel ja 70D/7D-l on 19 rist-tüüpi punkti.

Selliste odavama otsa kaamerate puhul on tegelikult Live View palju täpsem ja fookuspunkti saab peaaegu kogu kaadri ulatuses liigutada.

Objektiivid

Canoni objektiivid EF-S 18-55 mm f/3.5-5.6 IS ja EF-S 55-250 mm f/4-5.6 IS on tootmisest juba ammu maha võetud, kuid maksid 2008. aastal kuni 250 eurot (kroonidest ümberarvestatuna). Neist viimane on üllatavalt hea pildiga ja selle esiosa ei keerle suumides, mis muudab reguleeritavate filtrite kasutamise palju lihtsamaks. Mõlemast objektiivist on päris mitu uuemat versiooni välja antud ja hinnad kõiguvad 250-350 euro vahel.

Canon EF 50 mm f/1.8 II täiskaadritele mõeldud objektiiv maksis tootmise lõpul alla 100 euro; selle uuem, vaiksem versioon on aga 100+ rahaga saadaval. Iidsest ja lärmakast autofookuse mootorist ning odavast plastikkorpusest hoolimata on tegu väga võimeka “klaasiga”. Nii vanem kui uuem versioon sobivad iga “udust” tausta armastava portreepiltniku fotokotti.

APS-C sensoritega kaameratel tuleb täiskaadrile mõeldud objektiivi fokaalpikkus ja ava korrutada 1.6-ga (kõigi teiste tootjate puhul 1.5-ga). Seega saab Canoni puhul EF 50 mm f/1.8 objektiivist väiksema sensoriga peegelkaamera ees hoopis 80 mm f/2.88. Ilma stabilisaatorita objektiivi puhul võiks minimaalseks säriajaks arvutada 1/fokaalpikkus, ehk 1100D puhul 1/80 sekundit: see ja veel lühem säriaeg tagab teravama pildi.

Välgud ja muu kama

Yongnuo YN-560 II välk toimib ainult käsitsijuhtimisega ja ei toeta HSS-i (High-Speed Sync), ehk lühemat säriaega kui 1/250 sekundit. Omal ajal maksis see eBayst tellides 45 eurot koos kohaletoomisega. Uuemad, kaugjuhtimisega (kuid endiselt ilma TTL toeta) variandid leiate samas kohas sarnases hinnaklassis.

Välgu ees oli B.I.G. Softbox 33 hajuti/valguskast, mille võib digipoodides endiselt müügilt leida umbes 26-36 euro eest. Nagu nimigi ütleb, on hajuti diagonaalne läbimõõt 33 cm.

Kuna välk oli eraldi statiivil, siis selle juhtimiseks oli Fotoproff lehelt väga ammu ostetud “#10-5 välgu raadiosaatjakomplekt vihmavarjuhoidjaga”. Ma ei mäleta, kui palju see komplekt krooniajal maksis, aga praegu on selle hind 35 eurot. Tegu on lihtsa raadiosüsteemiga, mis töötab iga käsitsijuhtimist toetava välguga, kuid arusaadavalt ei toetata saatja pealt välgu seadete muutmist. Saatja ainuke nupp ongi testvälgu tegemiseks.

Pildistamine

Ühtegi modelli ei võlu teadmine, et pildid tehakse väga odava tehnikaga. Õnneks ei teinud Annika Otsar sellest suuremat numbrit ja oli nõus tingimusel, et tema valib teema. Laagri staadion oli peale imelist suve halli pilvemassi all, kuid kui kaameras värvustasakaaluks “Cloudy” valida, siis on toonid palju tõetruumad (ehk soojemad).

33-sentimeetrine hajuti pole just kõige pehmema valgusega (tavapäraselt kasutan 80 cm kaheksanurkset hajutit vähemalt kahe välguga), kuid kui see modellist natuke “eest läbi”  suunata, siis kaob enamik liiga heledaid alasid. Oluline on hajuti modelli peast natuke kõrgemale tõsta ja siis kuni 45-kraadise nurgaga allapoole suunata. See tagab ühtlasema valguse täispikkuses pildistamisel.

Välgu tugevuseks valisin stseenist sõltuvalt kas 1/8 või 1/16.

Kaamera autofookus oli aeglane ja 50 mm f/1.8 objektiiviga kasutasin teravustamiseks pigem Live View-d, sest see tagab ilma AFMA (AutoFocus Micro-Adjustment) võimaluseta kaameras palju täpsema fookuse. AFMA on olemas Canoni kahe- ja ühekohaliste numbritega digipeeglites (70D, 1D jne). Hübriidkaamerad ja Live View ei vaja autofookuse täppis-seadistust, sest need loevad kogu fookusinfo otse sensorilt, mitte tugipeeglilt.

Üldjoontes tulid pildid eeldatust palju paremad. Vana ja odav fototehnika ei ole teadlikul kasutamisel sugugi kehv ega kasutuskõlbmatu, oluline on kaameras valida RAW pildiformaat ja õige pildiprofiil (Picture Profile):  inimeste pildistamiseks sobilik “Portrait” pehmendab nahka, loodusesse ja mujalegi sobiv “Landscape” rõhutab detaile ja rohelist ning sinist tooni jne.

Kaameraga kaasatulev juhend, mida keegi kunagi ei loe, on tegelikult fotograafi kõige olulisem alguspunkt, sest see seletab lahti kõik automaatika võimalused ja nendega kaasnevad piirangud. Hea fotograaf tunneb oma kaamerat ja suudab vaevata olulised seaded menüüdest üles leida ning neid õigel ajal kasutada.

Need, kes soovivad fotodel “udust” tausta, peaksid vaatama võimalikult “pika” (ehk vähemalt 70 mm) objektiivi poole, kuigi näofoto puhul saab õigesti valitud tausta üsna pehmeks ka 55 mm peal. Täispikkuses piltide puhul on vaja vähemalt 100 mm avaga f/4. Oluline on jälgida, et kõik taustal olev jääks modellist võimalikult kaugele.

Vaatame pilte ja taustast eraldamist

Palun vaadake näidiseid võimalikult suurel ekraanil.

Mõlemad pildid on tehtud EF-S 18-55 mm objektiiviga 18 mm peal, avaga f/3.5. Säriaeg oli 1/100 sekundit ja ISO oli 100.
Vasakpoolsel pildil on võrk väga lähedal, teisel on segavad objektid palju kaugemal.

Kaameras oli pildikvaliteediks valitud RAW+JPEG (L) ja järeltöötluses oli selgelt näha, et RAW vorming suudab salvestada heledatel aladel (neil piltidel hall taevas) palju rohkem värvitoone. JPEG puhul “põles” taevas lihtsalt taastamatult heledaks.

Mida rohkem suumida, seda pehmemaks taust muutub. Mõlemad fotod on tehtud 55-250 mm objektiiviga: vasakpoolne on suumitud 100 mm peale, ava on f/5, säriaeg 1/100 ja ISO on 100; teine on 250 mm f/5.6, säriaeg 1/100 ja ISO 320 (kaamera poolt automaatselt valitud, sest käsitsi saab EOS 1100D-l muuta ISO numbreid ainult täisastmetega, ehk 100, 200, 400, 800 jne).
Kuna staadionil olid inimesed ja selle ümbruses palju ehitisi, siis oli väga keeruline leida tühja tausta, kus midagi segavat poleks.

Ja tõesti saab 55 mm f/5.6 peal (1/100, ISO 200) kaugema tausta enam-vähem sama uduseks kui 250 mm f/5.6 puhul (1/100, ISO 160) väga lähedal oleva tausta.

Aga milleks unustada 50 mm f/1.8 objektiivi? Esimesel juhul on taust kaugemal, teisel juhul väga lähedal. Mõlemal pildil on objektiivi ava f/2.5, säriaeg 1/250 ja ISO 100.

Aitäh Annikale, kes viitsis sessist osa võtta ja ei puigelnud roostekollase ehituskonteineri taustal poseerimise osas eriti pikalt vastu. Mulle see konteiner oma värvirikkuses igatahes meeldis :)


2018-08-22 Annika ja Arina

Olen alati kõigile öelnud, et sessile võib kellegi julgustuseks või toeks kaasa võtta. Annika kogenud modellina julgustust ega tuge ei vaja, aga ta tuli seekord Arinaga ja palus temast ka mõned kaadrid teha. Pole probleemi!

Sõitsime Suur-Sõjamäe raudteesilla juurde, mis on Tallinna kõige pikem jalakäijate sild. Kurjad keeled räägivad selle lammutusplaanidest, kuigi vaade sealt on suurepärane, eriti õhtupäikesega.

Tüüpiliselt on seal sillal tuuline, seda isegi suvel. Õnneks oli Arina meelsasti nõus valgustistatiivi toetama, muidu oleks pidanud ilma suurema hajutita pildistama. Tänud :)
Taevas olid üsna tugevad pilved, mis mõneks ajaks päikese täielikult varjutasid, aga tänu pilvedele oli vaade isegi siis majesteetlik.

Phottixi hajutisse läks seekord kolm Yongnuo välku ja vaate parema jäädvustamise huvides oli ava vastu päikest pildistades tavapärasest kõvasti kinnisem: f/7.1 ja 8.0 olid tavalised numbrid. Teine põhjus sellise ava kasutamiseks oli muidugi ere päike taustal. Sellegipoolest ei pääsenud Hoya reguleeritava tugevusega neutraalhallidest filtritest, sest HSS-i (High Speed Sync) ma siis veel ei soovinud kasutada.
Sild pole just väga lai, seega tuli täispikkuse piltideks kasutada lainurkobjektiivi (Canon EF 16-35 f/4 L IS), mis teoorias justkui ei sobi inimeste pildistamiseks, kuid õigesti kasutades annab igati suurepärase vaate. Kuna traditsioonilised lainurgad moonutavad eelkõige kaadri äärtes, siis tuli pildistatav alati keskele jätta ning pildi lõikamine järeltöötluses teostada. Muidugi saab lainurka ka teadlikult millegi pikemaks venitamiseks kasutada.

Annikaga esimesed casual komplektid jäädvustatud, õhutasime Arina kaamera ette. Ta on üsna tagasihoidlik inimene, kuid kõige lihtsam on olla lihtsalt ise ja seda ma talle ka soovitasin. Pisukese juhendamisega tulid mõne minutiga täitsa head kaadrid. Kuna tuul oli natuke vaiksem ja päike lõi suurepärase kontrasti, siis palusin nad koos poseerima. Igaks juhuks hoidsin ühe käega valgustistatiivi ja teise käega klõpsisin kaadreid. Keegi pole öelnud, et fotograafi elu lihtne peab olema… :D

Lõpus andsin väsinud välkudele puhkust ja pildistasin täpselt vastupidises suunas. Loomulik valgus on õigesti kasutades väga ilus, aga õhtupäike tegi nahatoonidele liiga, mistõttu kulus värvide tasakaalustamiseks arvutis päris pikk aeg.

Aga vaatame siis tulemusi ka:

Broneeri oma fotosess juba täna! Fotogeenilisus on müüt - tulge, teeme koos ilusaid pilte! Võtke julgelt ühendust e-posti või Facebook Messengeri abil ja lepime kokku, kus ja millal Teie ilusad pildid alguse saavad.

Rohkem infot pildistamise planeerimise ja hindade kohta on lehel Kontakt.


2018-08-17 Sandra

Augusti alguses võttis minuga ühendust Helina, kes pakkus pildistamist modellitööst huvitatud neiuga. Leppisime teema kokku ja sõitsime kolmekesi Patikale, kus olin nädal varem leidnud suurepärase päikeseloojangu jäädvustamise koha.

Sandra sai suurepäraselt hakkama, kuigi sessioon venis päris pikaks. Jutu sees tuli välja, et ta on lisaks veel Teen Miss Estonia 2018 kandidaat ja tantsutüdruk. Viimast infot soovisin kohe ära kasutada, kuid kleit polnud selleks parim variant. :)

Kuna päike oli otse kaamera suunas, siis pidin alguses kasutama neutraalhalle filtreid ja kolmest välgust koosneva “patarei” modellile lähedale tõstma. Seetõttu ei saanud kohe küll laiemaid vaateid teha, kuid pigem parem valgus kui palju digimüra. Üllataval kombel jäid pildid üsna kollastes toonides, hoolimata kaamera AWB White värviseadest.

Helina sai endale austava peegeldi- ja valguseassistendi tiitli ning tänu temale ei lennanud tuulehoogudes midagi vajalikku ümber. Lisaks sättis ta Sandra juukseid ja ehteid. Tänud! :)

Helina tõi kaasa hulga erinevaid laternaid, millest üht LED-valgustusega varianti kasutasime päris palju. Mul endal oli kaasas pisem latern ja küünlad, aga eeldatavalt läks see kombinatsioon päris kiiresti kuumaks.
Vahepeal käis meid häälekalt ergutamas kellegi koer, aga kedagi muud ei paistnud me seal segavat.

Peale heinas laternata ja laternaga poseerimist lõpetasime sessi suitsupommiga. Päike oli küll juba puude taga peidus, kuid niinimetatud “sinine tund” oli toredaks kontrastiks kollastes toonides piltidele, mis esimeses osas tulid.
Täiesti ootamatult ei tahtnud aga suits seal üldse hajuda ning tõusis ja langes oma 15 minutit järjest. Tavapäraselt on suits ikka kolme minutiga kadunud.

Vaatame tulemusi ka…

Broneeri oma fotosess juba täna! Fotogeenilisus on müüt - tulge, teeme koos ilusaid pilte! Võtke julgelt ühendust e-posti või Facebook Messengeri abil ja lepime kokku, kus ja millal Teie ilusad pildid alguse saavad.

Rohkem infot pildistamise planeerimise ja hindade kohta on lehel Kontakt.

Using Format